
Pelagius II
Pelagius II oli paavst579–590. Ta oli 63. paavst.
Pelagius oli “Liber Pontificalise” järgi pärit Roomast. Ta oli idagoot Winigildi (Unigild) poeg.
. . . Pelagius II . . .
Pelagius II sai “Liber Pontificalise” järgi paavstiks 26. novembril 579 ilma Bütsantsi keiserTiberios II tunnustuseta, kuna langobardid piirasid samal ajal Roomat.
Pelagius II valiti paavstiks ajal, mil Itaaliat rüüstasid langobardid.
Ta saatis diakonGregoriuseKonstantinoopolisse, et paluda sõjalist abi langobardide vastu.
Keiser Tiberios II oli sõjas Pärsiaga ega saatnud Itaaliasse vägesid. Ta soovitas paavsti delegatsioonil anda langobardi vürstidelealtkäemaksu ja otsida abi Frangi valitsejatelt.
Oktoobris580 saatis paavst Auxerre‘ piiskopile Aunariusele abipalve, otsides frankide toetust langobardide vastu ja soovides, et frangid ei sõlmiks langobardidega liitu. Paavst saatis Aunariusele ka reliikviaid, kuid ta ei saanud piiskopilt vastust.
Paavst palus eksarh Deciusel tulla appi, kuid eksarh kinnitas, et ta ei suuda Roomat kaitsta.
4. oktoobril584 taotles paavst oma saadiku Gregoriuse kaudu keiser Maurikioselt tulutult Itaaliasse abivägede saatmist.
Aastal 585 saavutasid eksarh Smaragdus ja Austraasia kuningasChildebert II langobardidega vaherahu.
Pelagius II ajal algas vaidlus Konstantinoopoli patriarhigatiitli “oikumeeniline patriarh” kasutamise üle.
Paavst keeldus aastal 588 tunnustamast Konstantinoopoli sinodi akte, kuna patriarhi Johannes IV-t nimetati “oikumeeniliseks”. Paavst kutsus diakon Gregoriust katkestama osadust patriarhiga.
Pelagius II ajal aastal 589 toimunud Toledo kirikukogul tunnustasid läänegoodidkristlust.
. . . Pelagius II . . .