Koibikulised

Koibikulised (ka pikkjalalised, koivikulised, ebaämblikulised; ladinakeelne teaduslik nimetus Opiliones) on ämblikulaadsete selts, keda tihti ekslikult peetakse ämblikeks, kuigi nende loomarühmade sugulus piirdub sellega, et mõlemad kuuluvad klassi ämblikulaadsed.

See artikkelvajab toimetamist.
Koibikulised

Hadrobunus grandis
Taksonoomia
Riik LoomadAnimalia
Hõimkond LülijalgsedArthropoda
Klass ÄmblikulaadsedArachnida
Selts KoibikulisedOpiliones
Sundevall, 1833

Tegemist on väga vana seltsiga: Šotimaalt Rhynie’st (Aberdeenshire) on leitud hästisäilinud devoniaegsed kivistised, mille vanuseks pakutakse 410 miljonit aastat ning milles säilinud koibikuliste kehaehitus on üllatavalt kaasaegne.[1] Samuti on Hiinast avastatud 165 miljoni aasta vanused fossiilid, mis on praegu eksisteeriva liigi esivanemad ning on oma tänapäevastest järeltulijatest raskesti eristatavad.

Koibikuliste selts jagatakse nelja alamseltsi: Cyphophthalmi, Eupnoi, Dyspnoi ja Laniatores, millesse omakorda kuulub 45 sugukonda[2]. Maailmas on ligikaudu 6500 liiki koibikulisi, kuigi arvatav liikide arv võib ületada 10 000.[1] Eestis 9 liiki.

. . . Koibikulised . . .

Opiliones: Eupnoi

Eestis leiduvate liikide kohta tänapäevaseid ülevaatlikke andmeid pole, Voldemars Spungis (2008) kasutas Eesti koibikuliste liigilise koosseisu kirjeldamiseks Mati Martini suusõnalisi andmeid, mille kohaselt on Eestis ametlikult teada 4 liiki koibikuid; Phalangium opilio, Opilio parietinus, Lacinus ephippiatus ja Nemastoma bimaculatum[3]. 1979. aastal avaldas B. P. Chevrizov NSV Liidu Euroopa alade kohta käiva liikide loetelu, mis hõlmas 5 liiki koibikuid, mille levilaks oli märgitud ka Eesti alad.[4] Varasemast kirjandusest saab esile tuua A. E. Grube 1859. aastal avaldatud materjalid, mis käsitlevad Liivi-, Kura– ja Eestimaa ämblikulaadseid, koibikuid oli leitud 11 liiki, kes küll autori sõnul põhiliselt Liivimaa aladelt pärit olid[5].

Naabermaades Soomes ja Lätis on leitud vastavalt 12 ja 16 liiki koibikuid[3][6], mis annab aluse spekulatsiooniks, et ka Eesti aladel võiks rohkem kui 4 liiki koibikulisi leiduda. Üldiselt esineb koibikuid kõige rohkem troopikas, nende biomass mõnes vihmametsas võib ületada ämblike oma.[1] Mida rohkem liikuda pooluste suunas, seda vaesemaks liigiline koosseis jääb, näiteks Põhjamaades on kokku teada 24 liiki koibikulisi kolmest sugukonnast.[6] Teisalt ei saa öelda, et isendite arvukus parasvöötmes väga väike oleks, leidub neid ju praktiliselt kõikides maismaakooslustes.

. . . Koibikulised . . .

This article is issued from web site Wikipedia. The original article may be a bit shortened or modified. Some links may have been modified. The text is licensed under “Creative Commons – Attribution – Sharealike” [1] and some of the text can also be licensed under the terms of the “GNU Free Documentation License” [2]. Additional terms may apply for the media files. By using this site, you agree to our Legal pages . Web links: [1] [2]

. . . Koibikulised . . .

Previous post Abasiini keel
Next post Starlink