India elevant

India elevant ehk aasia elevant (Elephas maximus) on elevantlaste sugukonda kuuluv londiline. Vabas looduses arvatakse neid elavat veel 25 600 – 32 750 isendit[viide?].

See artikkelvajab toimetamist. (Jaanuar 2008)
India elevant

India elevant Melbourne‘i loomaaias
Kaitsestaatus

Eriti ohustatud (IUCN 2.3)
Taksonoomia
Riik LoomadAnimalia
Hõimkond KeelikloomadChordata
Klass ImetajadMammalia
Selts LondilisedProboscidea
Sugukond ElevantlasedElephantidae
Perekond ElevantElephas
Liik India elevant
Binaarne nimetus
Elephas maximus
Linnaeus, 1758

Elevandi luustik

India elevandi areaal on Aasia, eriti Bangladesh, India, Sri Lanka, Indohiina ja osa Indoneesiast. India elevant on ohustatud liik.

. . . India elevant . . .

India elevante on neli alamliiki:

  • Elephas maximus borneensis
  • Elephas maximus indicus
  • Elephas maximus maximus (tseiloni elevant )
  • Elephas maximus sumatrensis (sumatra elevant)

India elevant on 5–10 meetrit pikk[viide?]. India elevant sarnaneb Aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ja lühemad kihvad. Samuti on tal väiksemad kõrvad, peenem lont ja nahk pole nii kare. Loomulikult on India elevandil väiksem ka mass: isasloom ei kaalu kunagi üle 5000 kg. Nagu ikka elevantidel, on ka india elevandil lont, mis on võimeline tõstma kuni viietonniseid puutüvesid[viide?]; lont on neil ka toidu ja vee hankimiseks. Võhad on olemas vaid isasloomal.

India elevante on kodustatud juba tuhandeid aastaid ning kasutatud raskete koormate kandmiseks, suurte sahkade vedamiseks, palkide tõstmiseks ja ka etendustel. Elevandid on arukad loomad, nad õpivad kiiresti lihtsaid käske täitma ja jätavad õpitu meelde. Lõuna-Aasias toovad elevandid palke välja paigust, kuhu metsaveomasinad ligi ei pääse. Metsiku elevandi väljaõpetamiseks kulub umbes 8 kuud.

India elevant toitub väga mitmekülgselt, kuid taimselt. Enamjaolt sööb ta rohtu, bambust, kaunvilju, puukoort, palmilehti ja igasuguseid ronitaimi. Hooajati söövad nad ka viigimarju, metsõunu ja mangot.

Emaselevant saab poja tavaliselt 3–4 aasta tagant. Poeg kaalub sündides umbes sada kilo. Elevandi esimese 18 kuu jooksul saab ta toidu emalt, kuigi taimi saab ta süüa ka mõne kuu vanuselt.

Igal aastal jääb järjest vähemaks vabas looduses elavaid elevante. Metsadest tehakse istandused ja rohumaadest põllud. Neis piirkondades elavad elevandid kas lastakse saagihävitajatena maha või püütakse kinni. Aasias rakendatakse kinnipüütud elevandid tööle istandustes või saadetakse loomaaedadesse ja tsirkustesse. Elevante kütitakse ka nende võhkade pärast, mis on väga nõutud kaup. India elevant on olnud alates 1975. aastast täieliku kaitse all, Aafrika elevandi luuga oli siis veel lubatud kaubelda. 1975. aasta jooksul Hongkongis müüdud elevandiluud olid pärit rohkem kui 300 000 elevandilt. Kilo elevandiluud võib maksta kuni 7000 Eesti krooni ja üks võhk võib kaaluda kuni 70 kg. 1980. aastate lõpus oli kuni 80% müüdavast elevandiluust pärit ebaseaduslikult tapetud elevantidelt. Seetõttu otsustati keelustada ka Aafrika elevantide luuga kauplemine.

. . . India elevant . . .

This article is issued from web site Wikipedia. The original article may be a bit shortened or modified. Some links may have been modified. The text is licensed under “Creative Commons – Attribution – Sharealike” [1] and some of the text can also be licensed under the terms of the “GNU Free Documentation License” [2]. Additional terms may apply for the media files. By using this site, you agree to our Legal pages . Web links: [1] [2]

. . . India elevant . . .

Previous post Linnastumine
Next post Habicht (perekonnanimi)