Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich V (11. august108623. mai1125Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.

Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle

Ta oli Saksa-Rooma keisriHeinrich IV ja tema esimese abikaasa Savoia Bertha noorim laps ja kolmas poeg. Tema üks vend ja üks õde olid surnud enne tema sündi ning järel olid üks vend ja üks õde, kellest mõlemaga oli tema vanusevahe üle 10 aasta. Ema suri 1087. aasta lõpus, kui Heinrich polnud veel 2-aastanegi.

Heinrich IV abiellus uuesti. Heinrichi kasuemaks sai Kiievi suurvürstiVsevolod I 18-aastane tütar Jevpraksia Vsevolodovna. Abielu sõlmiti 1089Kölnis ja Jevpraksia võttis endale uueks nimeks Adelheid. Sellest abielust lapsi ei sündinud.

. . . Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) . . .

1093. aastal põgenesid Adelheid ja Heinrichi vanem vend Konradpaavsti kaitse alla Canossasse ning rääkisid, et Heinrich IV oli oma lossis korraldanud orgiaid ja musti missasid. Seetõttu ei tulnud Konrad keisritrooni pärijana kõne alla. 1099 kroonis Heinrich IV oma noorema poja Heinrichi Itaalia kuningaks, jättes sellest tiitlist ilma 1093 Itaalia kuningaks kroonitud Konradi.

Euroopa poliitiline kaart 12. sajandil. Pisipildil Welfide, Askania ja Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal

Heinrich V vandus, et oma isa eluajal ei osale ta keisririigi poliitikas, aga isa vaenlased ärgitasid teda seda siiski tegema ja paavst (1099–1118) Paschalis II vabastas ta sellest vandest. Paschalis II mõistis märtsis1102 hukka ilmikute investituuri ja kinnitas Saksa-Rooma keisriHeinrich IVekskommunitseerimise. Paavst tunnustas 1105 Heinrich V mässu Heinrich IV vastu ja vabastas ta vasallivandest. Nii kukutas Heinrich V oma isa, Saksa kuninga1105. aasta lõpus, kui viimane tahtis läbi viia suurvasallide õigusi piiravaid reforme. Järgmisel aastal Heinrich IV suri.

Heinrich V saatis 1106 Konstanzi piiskopi Gebhard III legaadina Rooma. Paavst mõistis 1106 Guastalla, 1107Troyes‘, 1108Benevento ja 1110 Lateraani sinoditel hukka ilmikute investituuri. Heinrich V saabus 1110 Itaaliasse, et lasta end kroonida Saksa-Rooma keisriks. Paavst ja kuningas kohtusid 4. veebruaril1111Turris. 9. veebruaril 1111 Sutris toimunud sinodil esitas paavst Heinrich V-le nõudmisi, mille alusel pidi kuningas loobuma investituurist, kuid keisririigi vaimulikud pidid loovutama keisritelt saadud privileegid (nt. müntimisõigus, turuõigus, tolliõigus, jne.).

12. veebruaril 1111 toimus Rooma Peetri kirikus Heinrich IV keisriks kroonimise tseremoonia, kus loeti ette Sutri sinodi otsus, mis tekitas kuninga soosikutes pahameelt, paavsti toetajad tunnustasid seda aga rõõmuga. Kuningas nõudis paavstilt keisrikrooni ja investituuriõigust, kuid paavst keeldus tema nõuet täitmast. Tseremoonia katkestati üldise melu tõttu ja kuningas lasi paavsti koos 16 kardinaliga vangistada ning nad Viterbosse viia. Paavsti vabastamiseks puhkesid lahingud, mille käigus sai kuningas haavata.

Heinrich V tõi paavsti meelsuse muutmiseks oma õukonda vastupaavst Silvester IV, lubades teda tunnustada, kui paavst ei soostu järele andma. Paschalis II tunnustas 12. aprillil 1111 Ponte Mammolos privileegi, mille alusel lubas ta mitte kunagi ekskommunitseerida Heinrich V-t ja andis talle privileegi investituuri osas kanooniliselt valitud vaimulikele. Kuningas tagandas ametist vastupaavsti ja paavst kroonis 13. aprillil Heinrichi Saksa-Rooma keisriks. Märtsis1112 toimunud Lateraani sinodil vaidlusalune privileeg tühistati, Vienne’i kirikukogul ekskommunitseerisid vaimulikud eesotsas Gui’ga (hilisem paavst Calixtus II) Heinrich V, kuid paavst ei soostunud nende otsust tunnustama.

24. juulil1115 suri Toscana krahvinna Matilda, pärandades Kirikuriigile suured valdused. 1116 tungis krahvinna hauda külastada soovinud Heinrich V Itaaliasse, kuid Milano peapiiskopGiordano da Clivio ekskommunitseeris ta. 1117 okupeeris Heinrich V Rooma ja lasi end taas keisriks kroonida, paavst Paschalis II pidi aga põgenema Beneventosse viikingite kaitse alla, et organiseerida vastupanu.

1118. aastal paavstiks valitud Gelasius II põgenes Gaetasseviikingite kaitse alla, sest Rooma oli saabunud Heinrich V. Keiser nõudis, et paavst pöörduks tagasi Rooma ja aitaks investituuritüli lahendada, kuid paavst keeldus. Seepeale tühistas keiser paavsti valimise tulemuse ja määras 8. märtsil ametisse vastupaavstGregorius VIII. 10. märtsil pühitseti Gaetas ametisse Gelasius II, kes aprillis ekskommunitseerisCapuas peetud sinodil nii Heinrich V kui ka Gregorius VIII ning kutsus Euroopa valitsejaid end tunnustama. Kui Heinrich V lahkus suvel Roomast, pöördus Gelasius II linna tagasi, kuid vangistati kirikus toimunud missa ajal Frangipani suguvõsa liikmete poolt. Paavstil õnnestus põgeneda ja ta siirdus esmalt Genovasse ja sealt Marseille‘sse.

. . . Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) . . .

This article is issued from web site Wikipedia. The original article may be a bit shortened or modified. Some links may have been modified. The text is licensed under “Creative Commons – Attribution – Sharealike” [1] and some of the text can also be licensed under the terms of the “GNU Free Documentation License” [2]. Additional terms may apply for the media files. By using this site, you agree to our Legal pages . Web links: [1] [2]

. . . Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) . . .

Previous post Starlink
Next post Merlin (sari)