Abasiini keel

Abasiini keel (on kasutatud ka nimetust abaasi keel) on abhaasi-adõgee keelte abhaasi-abasiini allrühma kuuluv keel.

See artikkelvajab toimetamist. (Veebruar 2013)
Artiklis ei ole piisavalt viiteid.
abasiini keel (Абаза бызшва)
Kõneldakse Venemaal, Türgis
Piirkonnad Kaukaasia
Kokku kõnelejaid 48 000
Keelesugulus

põhjakaukaasia keeled

 abhaasi-adõgee keeled ehk
 läänekaukaasia keeled
   abasiini keel

Ametlik staatus
Ametlik keel Karatšai-Tšerkessia
Keelekoodid
ISO 639-3 abq

Lähim sugulaskeel on abhaasi keel. Abasiini keel on umbes 1000 aastat tagasi geograafilise isolatsiooni tõttu lahknenud (abasiinide esivanemad rändasid Taga-Kaukaasiast põhja poole).

. . . Abasiini keel . . .

Abasiini keele nimi on abasiini keeles абаза бызшва, vene keelesабазинский язык, inglise keelesAbasinian või Abaza.

Abasiini keelt kõnelevad abasiinid, kellest enamik elab VenemaalKaratšai-Tšerkessi Vabariigis. Nende kompaktne asustus jaguneb 13 asula vahel, mis on hajutatud Karatšai-Tšerkessia viie erineva rajooni vahel.

Venemaa 2010. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaal 41 094 abasiini, kelle emakeel oli abasiini keel. 2002. aasta Venemaa rahvaloenduse andmeil oli Venemaal 38 247 abasiini keele oskajat. Kõnelejate arv Nõukogude Liidus oli 1979. aasta rahvaloenduse andmetel 27 000. 1970. aastal oli see arv 24 000.

93% Karatšai-Tšerkessia abasiinidest kõneleb abasiini keelt.

Abasiini keele murded on tapanta murre (orumurre) ja ašhari murre (ašharaua, šharaua; mäemurre), mis vastavad abasiinide kahele etnilisele rühmale. Murretevahelised erinevused on peamiselt foneetilised.

Abasiini keele murded jagunevad viieks murrakuks: Abazakti, Apsua, KubinaElburgani, Kuvinskoje (Starokuvinskoje ja Novokubinskoje) ning Psõži–Krasnõi Vostoki murrakuks. Ka murrakute vahel on märkimisväärsed foneetilised erinevused.

Kirjakeele aluseks on tapanta murde Kubina-Elburgani murrak (“sisisev variant”).

Ašhari murre on lähedane abhaasi keelele.

Abasiini keeles on kaks põhivokaalia ja ы. Teised vokaalid (е, о, и, у) moodustuvad а ja ыassimileerumisel ja kokkusulamisel poolvokaalidega.

Konsonantide süsteem on keeruline.

Abasiini keele foneetikat peetakse endise Nõukogude Liidu keelte hulgas kõige keerulisemaks. [viide?]

Tegusõnal on keeruline aegade ja kõneviiside süsteem ning suur hulk eesliidete abil väljendatavaid kategooriaid (näiteks kausatiiv).

Isikulised asesõnad ja isikulis-asesõnalised eesliited jagunevad tavaliselt kolmeks klassiks (mehed, naised ja asjad), mõnikord kaheks klassiks (inimesed ja asjad).

Nimisõnal on definiitsust, indefiniitsust ja üksikust väljendav vorm.

Süntaktilisi suhteid väljendavad käänded (nagu nimetav, ergatiiv või daativ) puuduvad, kuid on olemas mõningate käändevormide alged.

Abasiini keele morfoloogiline ehitus on lähedane abhaasi keele omale. Erinevusi on näiteks näitavate asesõnade ning järg– ja kordarvude moodustamises, järelsõnade kasutamises, aja- ja kõneviisivormides, tegusõnade eitusvormides ja määrsõnade moodustamises.

. . . Abasiini keel . . .

This article is issued from web site Wikipedia. The original article may be a bit shortened or modified. Some links may have been modified. The text is licensed under “Creative Commons – Attribution – Sharealike” [1] and some of the text can also be licensed under the terms of the “GNU Free Documentation License” [2]. Additional terms may apply for the media files. By using this site, you agree to our Legal pages . Web links: [1] [2]

. . . Abasiini keel . . .

Previous post Hiiumaa vald
Next post Koibikulised